Vihmametsade elanikud suudavad metsa biomassi ekspertidega võrdselt hästi hinnata

29.10.2013 15:03

Vihmametsades elavad kogukonnad suudavad piirkonna süsinikuvaru sama hästi hinnata kui kõrgtehnoloogilisi süsteeme kasutavad teadlased.

Toimetas Merle Must.
Vihmametsades elavad kogukonnad suudavad piirkonna süsinikuvaru sama hästi hinnata kui kõrgtehnoloogilisi süsteeme kasutavad teadlased.

Rahvusvaheline teadlaste rühm valis välja neljas Kagu-Aasia riigis ja üheksas erinevas metsatüübis asuvad 289 kindlat piirkonda ning võrdles kohalike kogukondade inimeste hinnanguid süsinikuvarule – näiteks biomassile – ekspertide antuga.

Teadlased avastasid, et vihmametsa elanikud hindavad puupulkade ja köite abil süsinikuvaru sama efektiivselt, kui seda teevad professionaalid, kes kasutavad satelliitidega kogutud andmeid. 

Uuringu kaasautor Finn Danielsen Nordic Foundation for Development and Ecologyst selgitas, et see on esimene kord, kui nad on suutnud näidata, et kohalikud elanikud suudavad kõrgeimatele standarditele vastavalt hinnata biomassi ka maailma liigirikkaimates metsades. Danielsen selgitas, et kohalikud tuvastavad metsas koha tüüpilise puude kooslusega, mõõdavad puid ja kirjutavad paberile nende arvu ning suuruse. Selline tabel on tüüpilise koosluse näidiseks, seega saab selle abil teada, kui palju süsinikku metsas talletatud on.

Teadlased toovad väljaandes Ecology and Society ilmunud artiklis välja, et seega võiks nende inimeste oskusi kasutada ka liigse metsaraiega tegelevates projektides. Danielsen sõnas, et mõju saavutamiseks on vaja kaasata vastaval alal elavaid ja metsast sõltuvaid inimesi.
Riiklikul tasandil saaks Danielseni sõnul rõhutada, et vihmametsades elavad kogukonnad on võimelised professionaalset tööd tegema.

Danielsen tõi välja, et ÜRO REDDi (Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation) programmi kohaselt peaksid kohalikud kogukonnad olema kaasatud liigse metsaraie ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamise vastu võitlemisse, kuid tegelikkuses see nii pole.
REDDi programmiga makstakse arengumaadele raha, et nad ei langetaks troopilist metsa, samuti toetatakse metsa säilitamist, jätkusuutlikku kasutamist ja süsinikuvarude täiendamist.

Praeguste hinnangute kohaselt toob liigne metsaraie ja metsade seisundi halvenemine kaasa umbes 15% inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasidest. 

Vaata ka:

Teadus